Nädalavahetused kuuluvad minu elus kodu, pere ja iseendaga veetmisele. Proovin alati ühel puhkepäeval rohkem tegelda oma sisemaailmaga. Seega on tänane postitus suhteliselt isiklik 🙂
Laupäeva hommikul alustasin korrastamisega:
….nägu…keha…juuksed..küüned
Igale asjale on kreem ja mõnedki asjad on seal täiesti kinnised ehk ma pole kordagi neid kasutanud!
MIKS?
Kuuluvad need ju naiseks olemise juurde.
Kas mina siis ei tunnegi ennast naisena?
Ma tahaks nii väga tunda ennast naiselikkuna, sensuaalse ja tundliku naisena.
Mul on ju tissi. Mul on puusad. Ma olen ema. Mul on kleidid. Mul on meigiasjad.
Aga siiski olen ennast defineerinud tihti mehiselt ja jõuliselt.
Aga siiski olen saanud tagasisidet, et väljenda oma tundeid, mõtle vähem, hoolitse enda eest, aseta ennast esimeseks, ole naine!
Holistilise teraapia (räägin kunagist pikemalt taas) rännakul sain tunda seoseid tunnete, minu talje, kehakaalu ja naiselikkuse vahel.
Jõudsin siis arusaamale, et kui tahan lõpuks on kaalu kontrolli alla saada pean muutuma naiseks!
Õigemini lubama endal OLLA NAINE!!!
Minu jaoks on alati keeruline olnud peeglisse vaatamine ja hügieeni- ning iluprotseduuride tegemine hommikuti, õhtuti.
Pole seda kunagi seostanud kaalu või naiselikkusega kuni tänaseni…..
andsin endale ühe lubaduse……
LUBAN ENDALE OLLA NAINE!
NIPP 1. kannan kodus ka kleite, mitte kottis dressipükse!
Eesti suvi on nii lühike ja suvekleidid saavad nii vähe tähelepanu. Õnneks on kodus toimetades ideaalne panna selga erksavärvilise suvise kleidi ja lennelda selles ringi.
Tunned ennast nagu suvel. Oled rõõmsam ja tantsimine tundub loomulikum ka ilma muusikata kleidis 🙂
NIPP 2. tegin endale visuaalse rutiinide plakati külmkapi peale!
Läbi piltide visualiseerin endale oma kuvandit, milliseks soovin muutuda. See kuidagi tõmbab selgeks pea ja võtan aega iseendale.
Selline sai minu jaoks naiselikkuse plakat, mis lubab mul olla naine ja olla lähemal oma tõelisele minale!
Inspireerija 
Nagu minu suust kirjutatud. Mulle meeldib olla meigitud, kreemitatud, karvavaba jne aga reaalsus on see, et ma leian alati sada vabandust nii ühe kui teise jaoks. Aeg, väsimus, tähtsamad tegevused jne. Vabandusi on rohkem kui küll. Aga üritan ka aina rohkem leida endas motivatsiooni olla selline nagu tahaksin olla mitte sellune nagu viitsin olla. Emana ju suudan ennast kokku võtta ja (valdavalt) emotsioone juhtida, tööna organiseerin pidevalt teiste aega ja ajakasutust aga naisena avastan, et aega pole. Kui nüüd see jõusaali liitumine saaks ka tehtud oleks juba pool võitu käes.
LikeLike