Vaba päev-luksus või laiskus?

See postitus peaks olema minu arvates tuttav teema kõigile vabakutselistele ja/või ettevõtjatele.

Väga paljud inimesed unistavad vabast graafikust ja vähema töö tegemisest. Tihti on ka sihiks võetud sellise elu saavutamine.

Tundub imeline luksus vaadata hommikul, milleks tuju on ja vastavalt sellele tegutseda. Kui on tunne, siis võiks veeta päeva spaas või hoopis osta viimase minuti reis kuskile soojale maale või lihtsalt lesida teleka ees või minna ilusalongi.

Võimalusi on miljoneid ja võimalus on neid kõiki asju teha reaalselt!

Samas kui on tunne hommikul, et ohh energiat palju ja nüüd teen tööd hulluks. Ai kui palju ideid mul on oma ettevõtte kõrgemale tasemele viimisest. Võimas, ei huvita, mis kell on, vaid lihtsalt tuju on töötada.

Milline on aga reaalne elu ettevõtjatel? (vähemalt minul on ja julgen ennast väikestviisi ettevõtjaks nimetada)

Õhtul lähed magama selle lõputu to do listiga oma peas. Hommikul mõtled, et ei viitsiiiii ja teeks ühe mõnusa päeva.

Reaalselt lülitad välja kõik tööalased mõtted ja naudid oma tegevusi päevas, kuid õhtuks jõuab kohale reaalsus.

Päeval ikka tiksub erinevatest kanalitest häirekellasid ja to do listi tegemisi juurde. Õhtuks on tunne, et kõik kasvabki ülepea ja süümekad kasvavad.

Olen ju päev otsa laiselnud ehk elanud ettevõtja unistuse elu!

Siis tulebki istuda arvuti taha ja tööle hakata ning tekitada kogunenud tegemistes mingi kerge korra moodi asi.

Õhtul lähed magama lubadusega-homme töötan hulluks, siis ei pea tundma ebamugavust tegemata asjade pärast.

See, mis toob järgmine hommik selgub juba hommikul 😛

Hetkel on minu ainuke vabandus MINU ENDA jaoks, et kuule Triin sul on aastane laps kodus ja sinul on lubatud olla kodus LIHTSALT ning ei peagi iga lapse une ajal tööd jaksama teha.

Taaskord see postitus pole mõeldud, et inimesed nüüd minult miskit ei julgeks küsida ja meelde tuletada mulle asju.

See postitus on mõeldud neile, kes vahepeal tunnevad sama. Tunnevad, et ühiskonnas pjedestaalile tõstetud ettevõtja põli polegi luksus, vaid pidev töö endaga ja nõuab tohutut enesedistsiplineerimist!

AGA näete pean lubadust-olen iseendas ja tegin postituse (mida hing soovis) enne tööd ära. Nüüd on töiste toimetuste käes kord 🙂

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s