Minu toitumine võiks olla nagu autosõit.

Tegelikult on ammu 8 nädalat möödas kui alustasin väljakutsega muutes oma toitumist (Väljakutse: Kuidas mõtlevad kõhnad inimesed?). Reaalselt juba kõvasti rohkem aega möödas.

Loomulikult pole ma 100% aus olnud ja järginud toitumist. No esimesed 5 nädalat olin 100% korralik, siis edasi tuli elu. Elu fookus läks töö peale ja toitumine oli võimalus tegelda selle stressi ning emotsioonidega.

Samas on tekkinud kohe kindlasti kehal reaktsioon, mis tunnetab koheselt ära nn vale asja. Seedimine on tuksis ja süda paha.

Reaalselt muutuseid on palju minu toitumises ja suhtumises ja tajumises:

1. minu külmkapis on alati 2-3 riiulit juurviljadele;
2. kui tahan näksida, siis kõigepealt joon klaasi sooja vett ja võtan peotäie mandleid ja küsin endalt “Triin, miks? Kas on söögiaeg või siis on vaja emotsioone süüa?”-on tekkinud automaatne käitumismuster näksimise lahendamiseks;
3. tekkinud on täiskõhutunne ehk siis tunnen kui kõht on täis ja kuna olen ülesöönud;
4. kui tunnen, et on isu konkreetse asja vastu, siis sööngi, aga mõõdukalt ja saan aru, kuna on isu ja kõht täis.

Toiduained, mida kohe üldse ei igatse enda menüüs või siis vähel harva igatsen:

kartul, tatar, riis, pasta, magusad joogid, kastmed, magusad asjad, piimatooted

Uued toiduained, mis olen avastanud:

lehtkapsas (praetult omleti sees lemmik), suhkruherned (mõnusalt krõmpsud), kõrvits (valmistan pannil wokitult või praetult), türgi oad, toores mais.

Ühesõnaga käin reedeti Rimis nüüd värske riiulite vahel ja nopin kõige põnevamad juurviljad, puuviljad endale ostukorvi. Nii palju põnevat on müügil, kuigi vahepeal utoopilise hinnaga.

Kas siis toidukorv on läinud kallimaks?

Ei ole, ikkagi on meie pere nädalane toidukorv 50-60 euro ringi (seal ka lapse mähkmed ja muu kodukaup). No ja meie pere sööb kodus 3 korda päevas enamasti, välja arvatud Trevor, kes on lasteaiatoidul lõunasöögi.

Milline on siis nüüd minu toitumine?

Ma tahan, et toitumise peale mõtlema ei peaks. See lihtsalt on elu loomulik osa.

 

Hommikuks sobib mulle juurviljaomlett nagu pildil.

Lõunaks teen juurviljad lihaga (kana, kalkun, kala, sealiha) pannil, supina, ahjus jne.

Pärastlõunal, 15-16 paiku puuvili ja/või peotäis pähkleid.

Õhtusöök (17-18 paiku) juurviljad lihaga pannil, supina, ahjus jne.

 

 

 

Seega Sharny ja Julieni toitumine on väga loomulik minu keha jaoks. Ainult igatsesin puuvilju ja röstsaia vahepeal võiga.

Tundub, et vaikselt toimib selline põhimõte.

Ma ei tunne, et oleks dieedil või piinaks ennast. See on lihtsalt see toit, mis sobib minu kehale ja kogused sõltuvad ka enesetundest.

Ma ei keela endale otseselt midagi, lihtsalt küsin enne-kas ma vajan seda või proovin midagi muud kompenseerida selle toiduga.

Olen ka hakanud väärtustama kvaliteeti toidus. No lihtsalt tavalised lõunakohad ei oska juurvilju teha, kodus teen paremini. Seega pole vaja mulle soga või maitsetut toitu. Pigem valin nendel harvatel kordadel söögikohti, kus on põnev menüü ja kvaliteetne toit.

Äkki nüüd lahenebki minu lõputu kaaluteema?

Õpin kuulama oma keha ja keha on restardi teinud tänu 8-nädala programmile. Olen teadlik oma kehatüübist (Ayurveda arsti soovitusel koos vastava kirjandusega) ja olen lülitanud menüüsse sobivad toiduained.

Kui miskit karjub minu sees, siis ei kuku seda kohe tagasi sisse kugistama toiduga.

2018. aastal olengi sihiks võtnud toitumise ja tervise valdkonnas sõitma õppimise. Tahan, et toitumine oleks sama loomulik osa minu elust nagu autoga sõitmine.

Alguses tundus võimatu ka autoga sõitma õppimine, kuid nüüd on tegemist automaatse tegevusega.