Las vaikus viib sind eluseiklusele.

*iga päev alusta päeva meditatsiooniga *iga päev teen trenni *iga päev kallista *iga päev naerata *iga päev ole tänulik *iga päev söö tervislikult *iga päev helista sõbrale *iga päev tee midagi head *iga päev ole üksi *iga päev armasta *iga päev palveta *iga päev loe *iga päev õpi *iga päev tule välja oma mugavustsoonist *iga päev võta d-vitamiini *iga päev ole sina ise *iga päev väljenda oma tundeid.

*iga päev naudi elus iga hetke ja iga päev ole õnnelik*

Need on soovitused, mis imbuvad su ellu (vähemalt minu ellu) igapäevaselt läbi suure infovälja.

Iga soovitus neist on geniaalselt lihtne ja peaks olema sinu päeva prioriteediks.

Kui me teeks igal päeval kõiki neid väga väikseid asju, siis polekski miskit muud vaja siin elus. Sa tunneksid kogu seda tohutut elujõudu ja tänutunnet endas.

Kui palju on aga inimesi, kes suudavad iga päev teha ja olla nagu need soovitused?

On kaunis, rahulik ja imeline pühapäevahommik

….mul on aega võtta neid erilisi hetki ja tunda elu täies hiilguses.

Olen tänulik kõige eest, absoluutselt kõige eest oma elus. Imeline tunne!

Olen ainult kurb, et sellist eneses olemist ei ole iga päev.

Mis juhtub siis iga päev tavaliselt?

Ärkad. mis süüa tahad? söö palun, muidu jääme hiljaks. lasteaiad on olulised ja seal sa õpid nii palju uusi asju ja seal on su sõbrad. logopeed on ka vajalik ja ta õpetab sind, siis on sul lihtsam. pane palun nüüd riidesse. lähen panen auto sooja. ole nüüd tubli, tsau…….

…..mis täna?……see kõne…….see tegevus…….see tulemus……….see mure………..see lahendus.

Õhtu! Vestlused. Magama. Uus päev.

Ma kindlasti naersin, kindlasti hoolisin teistest, kindlasti tegin palju olulist.

Kas mul oli hetke lihtsalt olla iseendas ja vaikuses?

Üldiselt õhtul voodis.

No tegelikult minul on palju hetki olemiseks. Mu elutempo on väga rahulik ja ainuke kindel kohustus on lapse lasteaeda saamine ja äratoomine.

Siiski ei tule meelde päeva jooksul lihtsalt olla, ilma mõtete ja muredeta.

No ei tule meelde.

Siis kui maailm ümberringi vaikib ja müra kaob tekib ruumi iseenda jaoks.

Ma soovin, et sellel jumalikul pühapäeval on igal inimesel olemas hetk vaikuseks.

Anna täna endale võimalus tunda seda tohutut tänutunnet ning õnnetunnet iseenda, oma lähedaste ja maailma vastu!

 

Kingituste aeg..

Taaskord tahaks kinkida ühe raamatu SULLE. Sain selle kingitusena WFW forumilt.

See on raamat, mille suhtes on mul viimased, 5-aastat vähemalt suur skeptilisus.

Mõtlesin, et liiga Ameerika.

Mõtlesin, et liiga elukauge.

Mõtlesin, et raudselt tal rikkus tulnud mehe kulult.

Eelarvamusi, oi kui paljuu 🙂

AGA….uskumatu…mulle meeldis!

Vägagi inspireeriv, julgustav ja praktiline.

Reaalselt oligi mõnus ja lihtne ja ladus lugemine. Natuke huumoritki sisse pikitud.

Samas oli praktilisust küll.

Ja pani mind tõesti tegutsema ja otsima investeerimiste erinevaid valdkondi.

Mis on aga see salapärane raamat…….

….Kim Kiyosaki “Rikas naine”

Kui sa tunned, et sooviksid seda raamatut lugeda. Kirjuta mulle messengeris kasvõi ja kingin selle sulle suurima tänutundega.

AAEAAQAAAAAAAAPzAAAAJDI1ZTQ4NGRiLWI1MGYtNDE4Yy04MmVlLTMzYTdlYmRjMzM1Zgchangeit

 

 

Minut iseennast!

Olen siin ahminud erinevaid raamatuid ja mõtisklenud ja võtnud rahulikult.

Hetkel olen ootamatult haaratud viimasest raamatust, mis saabus:

https://pood.aripaev.ee/see-uks-asi

Olen raaamatuklubi liige ja sealsed raamatud ootamas järjest riiulil lugemist. Peas ka teatav järjekord lugemiseks, kuid see raamat lihtsalt sattus autos olema kui laps jäi autos magama poeskäigu järel.

Jaa..mis on veel mõnusam ajaviide kui lugeda raamatut lapse une valvamise ajal autos.

See raamat on veel poole peal ja kindlasti saan teha põhjalikuma kokkuvõtte siingi siis kui raamat läbi.

Siiski kerkis raamatut lugedes ülesse igivana kaalu teema!

Mõtlesin, et ei anna mina alla. Pean ju kuidagi korda saama selle kaalu enda jaoks.

Toitumise olen leidnud ja päris hästi tunnen füüsiliselt, mis ja kuidas toituda.

Siiski leidub õhtuti söömissööste ja kui on peod, siis kõik need jäägid tuleb ju süüa ära. Lisaks on avastanud minu 5-aastane kookide tegemise ehk tahab ise kokk olla ning kooke katsetada erinevaid.

Ühesõnaga libastumisi on ja kaal püsib endiselt murettekitaval numbril.

Tagasi raamatu juurde, mille keskne küsimus on:

Mis on see ÜKS asi, mida sa saad täna teha, et kõik muu muutuks lihtsamaks või lausa tarbetuks?

Esitasin sama küsimuse/väljakutse enda kaaluteemale.

MIS ON ÜKS ASI?

ei ole mitut asja…on ainult ÜKS asi, mis toob tulemuse…

mõtlesin, et no toitun ja panen kalendri seinale jne.

mõtlesin, et siis trenn ikka..

MIS ON ÜKS ASI?

emotsioonid, väsimus, stress ja rahulolematus ju tekitavad isu ning teevad raskeks kaalu langetamise.

MIS ON ÜKS ASI, mis aitaks neid asju muuta?

no meditatsioon peaks aitama.

rahulolu iseendaga.

MIS ON ÜKS ASI, mida ma SAAN teha ja mida ma pole varem teinud?

See ei tohi olla tegevus/lahendus, mida olen proovinud. Kui probleem on säilinud, siis on lausa idiootsus loota nüüd samade käitumiste/muudatuste tegemisel teistsuguseid tulemusi.

MIS ON ÜKS ASI, mida ma pole teinud?

Lahendus: Igapäev üks minut iseennast!

See on harjutus, mida palju soovitatakse ja mida mina nagu tuld kardan.

Vot just sellepärast ma tahangi seda praegu teha.

IGAL HOMMIKUL vaatan ÜHE MINUTI ISEENNAST peeglist!

Lihtsalt vaatan. ei anna hinnanguid.

Lihtsalt vaatan, millised on minu silmad, millised mu kõrvad, millised mu juuksed, millised on minu näojooned.

Ei hakka arutlema oma peas iseenda üle, lihtsalt vaatan.

Mediteerin iseennast vaadates. Võimalik ju!

66 päeva kulub uue harjumuse juurutamiseks…edukatel inimestel on lihtsalt edukamad harjumused.

Ma tahan olla iseenda parim sõber, mitte vaenlane või orjapidaja.

MIKS see on ÜKS ASI minu tervislikuma keha juurde?

Uuringud on tõestanud. Pole varem proovinud seda käitumist.

Liigne söömine tekib väsimusest, stressist ja mitte kehas olemisest. Ausalt öeldes vahepeal ei vaata päeva jooksul peeglissegi. Minu keha saab ainult piitsa ja vahepeal küll präänikut kui piitsahoopidest on valud suured.

See peaks tekitama minu sees tõelise tunde hoolitseda oma keha eest. Oma keha peab hoidma, sest ta on sinu truu sõber terve sinu elu. Ainuke, kes on sinuga sinu sünnihetkest kuni surmahetkeni välja.

Olen põnevil.

ÜKS MINUT iga päev veedan ISEENNAST VAADATES!

Vaatame, mis see ÜKS MINUT teeb minu elule ja kehale.

Põnev!

3.jpg

Mis on tõeline töö!

Eile õhtul vaatasin järgi ETV2s 23ndal jaanuaril näidatavat dokfilmi “Töö”

https://etv2.err.ee/v/kultuur/dokfilmid/dokkaader/saated/80f3885b-8d04-42ed-b5d9-80d16def9635/dokkaader-too-the-work-usa-2017

Wow!

Nii kaunis!

Ahmisin igat sekundit sellest filmist imestades inimloomuse keerukuse ja samas lihtsuse üle.

Kuidas pikkadeks aastateks vanglasse määratud mehed oli MEHED ja vabad mehed olid lihtsalt NOLGID.

Kuidas vangidel oli julgust OLLA SÜGAV ja AUS iseendaga.

Kuidas terapeudid ja kõik mehed olid 100% KOHAL protsessis ja moodustasid koos midagi väga erilist.

Pani ka mind mõtlema lapsevanema ja täpsemalt ema rolli peale.

Kuigi seal olid võibolla mõned karmimad näited isarollidest, kuid IGAS inimeses on OMA HAAV, mis on põhjustatud tema ema/isa poolt.

Olen täiesti veendunud selles.

IGAS ÜHES on OMA HAAV, mille sügavus ja suurus sõltub sinu ema või isa tegudest ja tegutsematusest.

POLE VÕIMALIK OLLA TÄIUSLIK EMA!

Lepi sellega.

Sa pead oma lapsesse jätma haava, mida tal on vaja selleks, et kasvada edasi.

Sa lapsevanemana saad valida ainult haava sügavust ja suurust.

See haav sinu armsas lapses ongi see, mis aitab tal jõuda oma tõelise tugevuseni.

See haav aitab teda!

See haav aitab tal kasvada selliseks inimeseks nagu ta PEAB kasvama!

Kõlab julmalt, kuid minu jaoks tundub see kuidagi kaunis…..

…..Maailm koosneb ju duaalsusest….

Ma emana ei tee ju kunagi otsuseid selleks, et oma lapsele nimelt haiget teha. Ma teen oma otsused parimas usus ja armastusetahtest.

Ma ei räägi, et nüüd peaksime armistama oma lapsi.

Ma räägin, et mõtiskle, millise haava sa annad oma lapsele!

See on mingil määral sinu valik….laps on juba niikunii teinud oma valiku sinu juurde sündides.

See on teadlik valik.

Ta on valinud JUST SINU enda kasvamiseks!

Kas see ongi normaalne?

Üks hetk oled maailma õnnelikum. Teine hetk oled maailma õnnetum.

Üks hetk tunned uhkust iseenda üle. Teine hetk haletsed ennast korralikult.

Üks hetk tunduvad elus kõik valikud õiged. Teine hetk ei leia ühtegi valikut, mis tunduks õige.

Üks hetk tunned, et vallutaks täna maailma. Teine hetk tunned, et ei suuda isegi enam seista.

Üks hetk januned elu järele. Teine hetk on raske leida mõtet elul.

….

Reaalses elus on igas hetkes ausust, valu, julgust,  kurbust, viha, ilu, ükskõiksust, kirge, müsteeriumit.

Igas hetkes on kõike ja samas mitte midagi!

Jah, see on normaalne!

On normaalne olla ja tunda kõike neid tundeid…..

Kas sinul on julgust näha ja tunda kõiki värve siin elus?

..ja lubada nendel tunnetel olla sinus

…ilma hinnanguteta

…lihtsalt aktsepteerida nende olemasolu!

 

Kes on boss?

Mul kodus käib ringi üks 5-aastane noormees ja hõikab vahetevahel-mina olen boss!

Tänagi käisin massaažis ja massöör käistles meie kehas tegutsevaid organeid, hormoone, ensüüme, rakke kui inimesi. Ütles, et no suhtlema peaks oma rahvaga ja tülli ei tasu minna. Sinu keha võib sind ära tappa ka.

Edasi jäingi mõtlema-kes on minu boss?

Olen alati arvanud, et kui oled vabakutseline ja/või ettevõtja, siis oled iseenda boss. Onju?

Sul pole ülemust ja sa ei allu kellegile. Onju?

Sa võtad otsuseid ise vastu ja ei pea vastust andma teistele. Onju?

Sa võid arvestada ainult iseendaga. Onju?

Reaalsus?!?

*Sinu kliendid on sinu bossid?

Kui pole kliente, siis pole ka tööd ega unistuste elu.

*Sinu töötajad (juhul kui sul on neid) on sinu bossid?

Kui pole töötajaid, siis pole ka ettevõtet.

*Ümbritsev ühiskond, valitsus on sinu bossid?

Kui sinu tegevus oleks ebaseaduslik või vastuvõetamatu ühiskonnas, siis pole ka sinu ettevõtmisel turgu.

Siiski…..elus on võimalik teha valikuid. Onju 🙂

Sa ei pea alluma ühiskonnasurvele.

Sul on võimalus kohaneda valitsuse poliitikast lähtuvalt.

Sa saad valida endale sobivate väärtustega kliendid.

Sul on võimalik kehtestada piire töötajatega suheldes.

Valikuid on…et sa tunneksid enda elus ennast bossina!

Milline boss tahaksid aga sina olla iseendale?

…selline nagu sooviksid….

Millist bossi sa sooviksid endale? 

…panustaks sinusse

…väärtustaks sind

…usuks sinusse

…annaks vabadust

…usaldaks sinu valikuid

…märkaks minu vajadusi

…toetaks kui on raske

MIKS SA EI LUBA SIIS OLLA ENDAL JUST SELLINE BOSS?

Oled ju iseenda boss…

ja saad valida

ja saad soovida

ja saad muuta

ja saad tegutseda!

Sa pead ainult lubama iseendal olla iseenda boss!

 

Taskulambiga ja põleva küünlaga inimesed

Juba mitmendat päeva näitab talv oma kaunimat nägu-päike sillerdab lumekirmelt kaunilt meie tubadesse ja hinge. Veekristalle leidub kõikjal ja eriti porilompides.

Ausalt öeldes tekitavad sellised päikselised ilmad minus ebamugavust.

Päike lihtsalt valgustab kodus KÕIK kohad kuidagi väga eriliselt ja kogu sodi, tolm ning mustus kargab sulle näkku!

Sama on vist iga inimese hinge ja olemusega. Kui keegi tuleb ja hakkab sinu olemust taskulambi või prožektoriga valgustama, siis pilt pole ju kaunis.

Leidub igast jama ja sodi sinu sees, mida ei sooviks maailmale näidata. Tegelikult tuleb esile ka jama, sodi, millest polnud sa isegi teadlik enam. Tundub, et igal hommikul ärgates proovid puhastada oma olemust jamast ja mõtetest, mida sul enam pole vaja.

Pilt muutub järjest puhtamaks ja olemus muutub järjest rohkem sinu tõeliseks osaks.

Siiski kui tuleb suur valgusvihk urgitsema sinu sisse…..siis alati leidub südamesobis mõni sassis sahtel!

Mulle siiski meeldiks, et keegi peale minu seda prožektorivihku minu sisemusse ei suunaks 🙂

Siiski on elus piisavalt hetki/inimesi, kes hoiavad mind tugevas valgusevihus ja kohe kindlasti pärast jama leidmist pettuvad minu olemuses.

Kui nad oleksid vaadanud ainult küünlavalgusel, siis oleksin tundunud kõigest romantilise segadusena.

Samas on vaja mõlemaid inimesi meie ellu võrdselt.

Nii neid inimesi, kes käivad ringi taskulamp käes…

ja ka võrdselt neid inimesi, kes käivad ringi põlevad küünlad käes!

Küsimus jääb: Mida aga teha selle jama, mustusega, mis ikkagi on risustamas sinu kodu ja hinge?

Variant 1: hakka paaniliselt koristama ja ole tänulik, et päike või tugev valgus näitab sulle kenasti kätte just need kõige hullemad kohad.

Variant 2: Teadvusta mustust, kuid keskendu sellele kaunile sillerdusele, mida tugev valgus tekitab ja ole tänulik.

Variant 3: Lepi oma olemusega-alati on kuskil mingi tolmukübe. Sul pole reaalselt võimalik kõike täiesti puhtaks teha ja eluga tekib alati juurde mustust. See on elu paratamatus.

Variant 4: vaidle alati vastu ja eita seda mustust.

Milline variant on sinule omane?

Mida teed sina kui keegi tuleb ja näitab kogu sinu mustuse ning jama ette?

Mina olen kindlasti variant 3 parematel päevadel kui aga ebakindlust on rohkem hinges, siis variant 1 ja kui olen väga kõrgel arvamusel endast siis variant 4 tuleb ka elus ette vahepeal.

Spirituaalne raha

Täna on minu unistuste päev ehk päev kui ei tee tööd ja teen asju iseenda jaoks. No natuke tilgub tööasju sisse, kuid proovin ikkagi keskenduda endale.

Broneerisin endale sellise tasuta webinari:

http://courses.mindvalleyacademy.com/secrets-of-spiritual-millionaire/online-training/invite

Üks viimase aja parimaid leide tasuta müümise webinaridest. Tehniline teostus on juba vägev ja nauditav.

ja sisu…..oi kus kõnetas mind…

SAAB OLLA MÕLEMAT…VÄGA RIKAS JA SPIRITUAALNE JA TORE JA LAHKE INIMENE!

Olen pikalt tundnud süüd ja ebakindlust selle ees, et tahan olla rikas ja omada palju raha. Samas tekib kohe tunne, et raha on ju kurjast ja kõik rikkad inimesed on tõprad, kes mõtlevad ainult iseendale.

See on nagu kuvand, et rikkad inimesed ja üldse ülemused/tööandjad peavad olema halvad inimesed, kes mõtlevad ainult iseendale ja raha teenimisele.

Kas sina oled kunagi mõelnud oma ülemusest/tööandjast halvasti ja kirunud teda ja süüdistanud oma kehvas elus teda?

Usun, et kõik inimesed on kasvõi korra seda teinud ja enamus kiruvad oma ülemusi pidevalt.

Miks siis peakski keegi siis soovima olla reaalselt ettevõtja, ülemus, tööandja kui ta kehastab kõike halba?

Loomulikult sa võid unistada ettevõtjaks olemisest just selle vabaduse ning raha pärast. Kas sa aga unistad ettevõtjaks saamisest sellepärast, et tahad saada selliseks inimeseks isiksustena nagu on rikkad?

Vähesed unistavad selliselt!

Kui aga hakkaks unistama hoopis selliselt:

Ma tahan saada rikkaks, kuna raha on headuse energia, mis toob minu ellu palju rõõmu!

Finantsiline vabadus on minu tee spiritaalsusse!

Nii imelik, kuidas nende kinnituste kirjutamine juba tundub oma olemuselt vale. Onju?

See näitab kui sügaval minu sees on veendumus rahast, rikkusest kui halvast asjast.

Enne kui see veendumus ei muutu pole võimalik ka saada minul finantsilist vabadust enda ellu.

Miks ma peaks tahtma sügaval hinges saada millekski negatiivseks/halvaks?

Vot see on tõesti mõttelaadi muutmist vajav osa. Ma olen valmis murdma enda sees seda mõtlemist.

Elan korra ja igaühe, ka minu jaoks on VÕIMALIK saada siin elus KÕIK, mida soovin!

Kõik on võimalik! Ausalt!

Kes keelab mul saavutada kõike?

Ainult mina ise saan olla takistuseks! Ei tänan.

Ma astun iseenda eest ära ja panen maha oma suure seljakoti hirmude ning negatiivsete veendumustega rikkusesse.

VÕIMAS tunne on sees!

Minu toitumine võiks olla nagu autosõit.

Tegelikult on ammu 8 nädalat möödas kui alustasin väljakutsega muutes oma toitumist (Väljakutse: Kuidas mõtlevad kõhnad inimesed?). Reaalselt juba kõvasti rohkem aega möödas.

Loomulikult pole ma 100% aus olnud ja järginud toitumist. No esimesed 5 nädalat olin 100% korralik, siis edasi tuli elu. Elu fookus läks töö peale ja toitumine oli võimalus tegelda selle stressi ning emotsioonidega.

Samas on tekkinud kohe kindlasti kehal reaktsioon, mis tunnetab koheselt ära nn vale asja. Seedimine on tuksis ja süda paha.

Reaalselt muutuseid on palju minu toitumises ja suhtumises ja tajumises:

  1. minu külmkapis on alati 2-3 riiulit juurviljadele;
  2. kui tahan näksida, siis kõigepealt joon klaasi sooja vett ja võtan peotäie mandleid ja küsin endalt “Triin, miks? Kas on söögiaeg või siis on vaja emotsioone süüa?”-on tekkinud automaatne käitumismuster näksimise lahendamiseks;
  3. tekkinud on täiskõhutunne ehk siis tunnen kui kõht on täis ja kuna olen ülesöönud;
  4. kui tunnen, et on isu konkreetse asja vastu, siis sööngi, aga mõõdukalt ja saan aru, kuna on isu ja kõht täis.

Toiduained, mida kohe üldse ei igatse enda menüüs või siis vähel harva igatsen:

kartul, tatar, riis, pasta, magusad joogid, kastmed, magusad asjad, piimatooted

Uued toiduained, mis olen avastanud:

lehtkapsas (praetult omleti sees lemmik), suhkruherned (mõnusalt krõmpsud), kõrvits (valmistan pannil wokitult või praetult), türgi oad, toores mais.

Ühesõnaga käin reedeti Rimis nüüd värske riiulite vahel ja nopin kõige põnevamad juurviljad, puuviljad endale ostukorvi. Nii palju põnevat on müügil, kuigi vahepeal utoopilise hinnaga.

Kas siis toidukorv on läinud kallimaks?

Ei ole, ikkagi on meie pere nädalane toidukorv 50-60 euro ringi (seal ka lapse mähkmed ja muu kodukaup). No ja meie pere sööb kodus 3 korda päevas enamasti, välja arvatud Trevor, kes on lasteaiatoidul lõunasöögi.

Milline on siis nüüd minu toitumine?

Ma tahan, et toitumise peale mõtlema ei peaks. See lihtsalt on elu loomulik osa.
26829504_1763110320390334_207199442_o

 

Hommikuks sobib mulle juurviljaomlett nagu pildil.

Lõunaks teen juurviljad lihaga (kana, kalkun, kala, sealiha) pannil, supina, ahjus jne.

Pärastlõunal, 15-16 paiku puuvili ja/või peotäis pähkleid.

Õhtusöök (17-18 paiku) juurviljad lihaga pannil, supina, ahjus jne.

 

 

 

Seega Sharny ja Julieni toitumine on väga loomulik minu keha jaoks. Ainult igatsesin puuvilju ja röstsaia vahepeal võiga.

Tundub, et vaikselt toimib selline põhimõte.

Ma ei tunne, et oleks dieedil või piinaks ennast. See on lihtsalt see toit, mis sobib minu kehale ja kogused sõltuvad ka enesetundest.

Ma ei keela endale otseselt midagi, lihtsalt küsin enne-kas ma vajan seda või proovin midagi muud kompenseerida selle toiduga.

Olen ka hakanud väärtustama kvaliteeti toidus. No lihtsalt tavalised lõunakohad ei oska juurvilju teha, kodus teen paremini. Seega pole vaja mulle soga või maitsetut toitu. Pigem valin nendel harvatel kordadel söögikohti, kus on põnev menüü ja kvaliteetne toit.

Äkki nüüd lahenebki minu lõputu kaaluteema?

Õpin kuulama oma keha ja keha on restardi teinud tänu 8-nädala programmile. Olen teadlik oma kehatüübist (Ayurveda arsti soovitusel koos vastava kirjandusega) ja olen lülitanud menüüsse sobivad toiduained.

Kui miskit karjub minu sees, siis ei kuku seda kohe tagasi sisse kugistama toiduga.

2018. aastal olengi sihiks võtnud toitumise ja tervise valdkonnas sõitma õppimise. Tahan, et toitumine oleks sama loomulik osa minu elust nagu autoga sõitmine.

Alguses tundus võimatu ka autoga sõitma õppimine, kuid nüüd on tegemist automaatse tegevusega.

 

 

 

Ei nullidele!

Aastavahetuse paiku postitas Kristi Saare sellises grupis nagu Naisinvestorid (https://www.facebook.com/groups/naisinvestorid/) aktsiooni:

Zero-Days

 

 

Aktsiooni mõtteks on IGA päev teha kasvõi ÜKS asi oma unistuse jaoks!

 

 

Kui soovid siis isegi võimalik app play store`st endale alla laadida sama asja jaoks.

Mulle mõte väga meeldib ja proovin siia blogissegi kirjutada, et mis on see üks asi mille olen ära teinud iseenda unistuse elluviimiseks.  Kuigi saan juba linnukese päeva kirja kui teen blogisse sissekande.

Samas pani see mind mõtlema, et äkki liiga palju erinevaid eesmärke, tegevusi on lõpuks demotiveerivad?

Olen hull plaanide tegija. Mul on olemas selline suur excel tabel oma aasta eesmärkide ja tegevuskava jaoks. Lisaks uhke märkmik, kalender ja plaan veel teha erinevaid vision boarde endale silma alla, et miskit ei ununeks.

Ütleme nii, et ma naudin nendes graafikutes ja märkmikes olemist ning nuputamist, kuidas paremini ja kuidas saavutaks reaalsed tulemused efektiivsemalt.

Kas äkki ilma ühegi tabeli, graafikuta, tegevuskavata saavutaks samu tulemusi?

Siiski iga kuu, kvartal või nädal või päev tunnen kerget pettumust, kuna pole suutnud 100% oma eesmärke täita. Kui ei seakski eesmärke, siis poleks ka pettumust?

Olgem ausad 100% ei suuda ma kunagi neid täita. Kui siis seaks madalamad eesmärgid?

Kuramus, mul on niii palju häid ideid ja kuidagi ei raatsi mõnda neist ootele panna. Tahaks enda hulle ideid teostada korraga nii tööelus, naisena, emana, iseendana, sõbrana jne.

Ilma eesmärkide, graafikuteta tunnen ennast segaduses-olen proovinud 🙂

Minu jaoks annavad eesmärgid, tegevuskava kindlustunde igaks hommikuks, et tean, mida teen oma eluga.

Kui neid poleks, siis kulub mul vähemalt tund aega, et mõista, mis on kõige prioriteetsem töö antud hetkel.

Kui laps magama läheb, siis on mul aega 1 tund ja 20 minutit tegutsemiseks. Siis pean kiiresti tegema valiku ja tegutsema koheselt.  Kui aga selle valiku tegemiseks kulub mul 45 minutit, siis on väga vähe aega tegutsemiseks. Siis olen närviline ja tunnen, et päev on raisus.

Olen nõus, et võiks vähem neid ideid/mõtteid genereerida ja mul on liiga palju erinevaid eesmärke korraga käsil.

SIISKI…tunnen kergendust kui eesmärgid ja tegevuskava on paigas. Minule inimesena on vaja seda vähest distsipliini oma ellu.