Elu “On The Line”´s

Vaikselt jõuab facebooki jõulumeeleolu ja seal on palju erilisi ning kauneid sõnu inimeste poolt. Sellest tulenevalt tekkis meil mehega diskussioon-kuidas sai üldse oma tundeid ja emotsioone enne facebooki ajastut väljendatud? Kas kõik need kaunid sõnad ja tsitaadid on tegelik reaalsus või wanna be effekti tulemus?

Kui saad inimesega tuttavaks, siis koheselt muutub ta sinu sõbraks facebookis.

Varem oleks vahetanud telefoninumbreid ja helistanud ja kohtunud või vahetanud meile.

Kui armud, siis facebooki suhtestaatus määratleb selle armusuhte arengu.

Mina mäletan nii hästi vestlust enne facebooki leiutamist (jah, olen vanem kui facebook), et mis siis täpsemalt saab meie suhte alguse kuupäevaks ja mis on see eriline hetk, kuna võime ennast pidada üksteise poiss-sõbraks ja tüdruksõbraks.

Kui jääd rasedaks või sünnitad lapse või abiellud või juhtub midagi erilist sinu elus, siis facebooki sein tundub olevat esimene koht, kuhu seda avalikkusega jagada.

Kui keegi sureb või sind vallandatakse või poliitikud tekitavad trotsi või on lihtsalt masendus on taas facebook omal kohal.

Kuidas aga reaalselt on muutnud facebook meid inimestena?

Palju on räägitud, et inimesed ei suhtle enam ja elataksegi kogu elu “On The Line”`is.

Meie diskussiooni süvendas veel ka õhtune film tv3-s Praktikandid, mis nii ilusti räägib noorte eludest praegu. Soovitan.

Kas tänu facebookile oleme julgemad oma emotsioone väljendama ja seal on sobivalt palju variante oma emotsioonide määratlemiseks?

Ma tean, et isegi meelsasti kasutan südame valikut piltide ja kommentaaride all ning minu jaokski on oluline kui mõni süda tuleb minu postituse või pildi alla.

Kas aga reaalses elus selle inimesega kohtudes julgeksin ka väljendada, et armastan seda sinu mõtet või armastan sinu peret?

Kahtlen…..kindlasti mõne inimese puhul teeksin, aga enamuste puhul? Ei usu…

Samas tean, et tahan facebooki postitada midagi ja on väga põnev sealt lõpmatust valikust valida juurde sobiv emotsioon. Kas reaalses elus üldse määratleks enda jaoks konkreetse olukorra emotsiooni?

Kui aga postitan oma seinale mingi vägeva tsitaadi või sügava tähendusega mõtte, kas see reaalselt kandubki minu reaalsesse ellu üle?

Või jääb üheks pildiks/mõtteks minu “On The Line” elus?

Kui mul on raskusi isegi oma külmkapi peal olevate tervislike elurituaalide hoidmisega oma igapäevaelus, siis võib mõelda kui keeruline on kuskil internetiavaruses lubatut meeles pidada.

Tegelikult on tänu facebookile kahepalgelisus ja valetamine vägagi lihtsaks tehtud, onju?

Ma ei mõtle siin teistele valetamist, vaid ka iseendale.

Ärge arvake, et see loetelu oleks kriitika teiste suhtes. See on ka reaalsus minu eluski.

Tunnen ise samuti vajadust postitada oma erilistest hetkedest pilte, määratleda oma emotsioone, väljendada armastust teiste suhtes ja üleüldse jagada kogu oma olemust blogi ning facebooki vahendusel maailmaga.

Miks see on tänapäeval uus normaalsus?

Kas see oma olemuselt on üldse negatiivne muutus?

Või tänu facebookile polegi eestlased enam kinnised ja emotsioonitud inimesed?

Vot sellised küsimused tekkisid minus jõulumeeleoluga facebookis, filmi Praktikandid vaatamisega ning mehega vesteldes.

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s