Miks mina?

Mõtlesin, et kirjutan veidi põhjalikumalt enda kujunemise loost.

Kuidas jõudsin siia? Mis mind ja minu suhet ülekaalu ja välimusega tervikuna on mõjutanud, kasvatanud?

Nooruspõlves olin rõõmsameelne, jutukas ja liikuv  “õhuke” (minu 6-aastase väljend iseloomustamaks enda välimust) plikatirts.

Minu kireks oli võimlemine ja sport tervikuna. Tegelesin võimlemisega kuskil 16 esimest eluaastat. Vaikselt kasvas minus tantsupisik ja hakkasin rohkem tantsimisega tegelema.

Täiesti loomulikult tuli mul välja teiste õpetamine ja ma jumaldasin lapsi. Seega juba 15-aastasena juhendasin koolis algklasside õpilasi ning õpetasin neile kooli võimlemispidudeks iseenda mõeldud koreograafiaga tantsukavasid.

Samal ajal muutus mu keha…volüümi tuli juurde, tissid hakkasid kasvama 🙂

Ma ise muutusin väga kriitiliseks oma keha suhtes. Mul on üks mälestus, kus pinginaabri sünnipäeval ei söönud ja joonud ma miskit. Mul oli käimas väljakutse iseendaga, et kui kaua ma suudan olla söömata ja joomata. Selle tulemusena viis mind pinginaabri ema rasvaprotsendi mõõtmisele, tõestamaks mulle, et ma pole paks.

Sealt alates süvenes ikkagi mul ülikriitilisus oma keha suhtes. Nagu Marilyn Kerro on öelnud, siis ainukeseks söömishäire raviks on armastus.

Nii oli ka minu puhul. Kui olin ennast näljutanud, hulluks treeninud, kõhulahtisteid söönud, siis järsku armusin. Ja sellele noormehele ma lubasin, et hoolin endast rohkem.

Seega elu hoidis mind ja tõi mind tagasi tervemate kuvandite juurde iseendast.

Vägagi loomulik oli minu jaoks, et läksid õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonda. Minu teiseks kireks oli matemaatika ja seega tegin oma teise bakalaureuse kraadi majanduses.

Ülikooli ajal jätkasin töötamist treenerina ja lisandus aeroobikatreeneri amet erinevates spordiklubides. Juba siis paelus mind toitumise teema ja tegin ka teistele inimestele toitumis- ja treeningkavasid.

Senimaani oli mu kaal selline muutlik, kõikudes 10 kilo aasta jooksul. Mäletan, et parim vorm oli ülikooli esimesel aastal kui oli füüsilist koormust tohutult ja ringijooksmist palju.

Minu reaalne ülekaal hakkas kogunema kuskil 2004-2005 aastatel, siis kui algas minu elus pöörane periood. Tegin tööd hulluks ja elasin suhteliselt üksi.

Liikusin ka noorsootöösse, kus aktiivselt jõustasin igas vanuses noori, juhtisin meeskonda ja kirjutasin hunniku projekte ning koolitasin igas vanuses inimesi. Minu lemmikud teemad olid motivatsioon, eesmärkide seadmine, ajaplaneerimine, unistuste leidmine, ettevõtlus. Sain isegi ühel aastal Tartumaa parimaks koolitajaks!

Järsku avastasin, et olengi 30 kilo ülekaalus. Pärast seda olen vahelduva eduga võtnud alla ja siis juurde. Katsetanud väga palju erinevaid dieete, toitumiskavasid, treeninguid, erinevaid praktikaid. Tegelenud oma sisemaailmaga ja oma emotsioonidega jne. Lugenud sadu raamatuid selle kohta.

Sellesse perioodi on jäänud ka kolm rasedust ja sünnitused.

Aga olen pidevalt olnud nn. jälgimise režiimis, oma kaalu jälgimise režiimis.

Ja pidevas õppimises, kuidas ülekaalust lahti saada.

See ongi imelik, et mul on olemas põhjalikud teoreetilised teadmised tervislikust eluviisist ja kaalust ja olen praktiseerinud ka kõike, aga….ükski muutus pole olnud jääv.

Nende aastate jooksul olen alla võtnud kuskil 150 kilo kokku. Jõhker! Võiks öelda, et mulle võiks lausa tiitli anda selle eest. 🙂

Alles eelmise aasta lõpuks jõudsin mõistmiseni, et minu nõrkus on hoopis minu kirg!

Mul on pidevalt olnud väga suur huvi toitumise, tervisliku eluviisi ja enesearengu programmide vastu.

See on miskit, mis mind paneb põlema. Võin lõputult rääkida erinevatest enesearenguprogrammidest ja seal avastatud seosest oma kaalutemaatikaga.

Lisaks võin lõputult rääkida toitumise erinevatest aspektidest ja arutleda erinevate toitumiskavade põhimõtteid.

Samas on jätkuvalt õhus küsimus: Aga miks ma siis ise pole normaalkaalu püsivalt saavutanud?

See on ka küsimus, mida ma endalt läbi aastate pidevalt küsin.

Eelmisel aastal jõudsingi äratundmiseni, et põhjus on lihtne-ma ei vaata suurt pilti!

Ma olen tervik, minu kaal ei ole eraldiseisev probleem, vaid on seotud kõigega minu elus.

Loomulikult olin varemgi seda mõistnud, kuid siis vahetasin toitumise jälgimise asemel fookuse emotsioonide jälgimise vastu.

Lahendus on tegelikult neid teha koos.

Emotsioonid mõjutavad sinu söömist ja sinu söömine mõjutab sinu emotsioone!

See on nagu nõiaring ja väike “kumb oli enne kas kana või muna” paradoks.

Kui olin seda mõistnud, siis jõudsingi terviku lahenduseni-sündiski kaalu psühholoogia programm.

Programmis tegelen sinu toitumise, keha ja emotsioonidega.

Ma ei paku sulle universaalset võtit kaaluluku avamiseks. Programmi käigus iga osaleja loob iseendale täiesti OMA võtme, sest igaühe ülekaalu emotsionaalne põhjus on erinev.

Võimalus on veel registreerida koolitustele: https://ettevotlik.ee/koolitused

Kui tunned, et tahad rohkem teada koolituse sisust, siis esmaspäeval 7. jaanuaril teen fb-s ka vastava live`i. Tule aga julgelt kuulama!

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s